GFC Control Plasmas — globaalse fibrinolüütilise võime kvaliteedikontroll

Fibrinolüüs on mehhanism, mille tulemusel lahustub fibriinikogum, et taastada veresoonte läbilaskvus või lahustada tromb pärast veresoonte kahjustuse paranemist. Selles osalevad mitmesugused valgud, mis toimivad kas inhibiitoritena, aeglustades trombi lahustumist (PAI-1, alfa-2-antiplasmiin, TAFI, HRGP…), või aktivaatoritena, mis võimaldavad fibriinipolümeeri lagunemist (tPA, uPA, plasminogeen). Selles protsessis mängib keskset rolli plasminogeen: pärast selle aktiveerimist plasmiiniks kas koeplasminogeeni aktivaatori (tPA) või urokinasi (uPA) abil lõhustab see fibriinipolümeeri.

Hüperfibrinolüüsi on seostatud kerge kuni raske verejooksuvõimega, eriti operatsioonide ja invasiivsete protseduuride ajal. Sellega kaasneb suurenenud haigestumus ja suremus.

Hüpofibrinolüüs on tromboosi riskitegur ning võib muutuda venoosse trombemboolia ja arteriaalse tromboosi ennustavaks markeriks.